Otsin praegusel ajal eriliselt agaralt oma elu eesmärki. Olen viimastel aastatel tegelenud tugevalt enesearendamisega ning saanud kõvasti teadlikumaks oma tugevustest ja nõrkustest ning omandanud oskusi valdkondades, millest on kasu igal elualal - avalik esinemine, meeskonnatöö, ajaplaneerimine jne. Nüüdseks olen aga jõudnud hetke, kus sellest enam ei piisa. Tahan tugevamat fookust, teadmist, kus ma seda kõike kasutama hakkan, valdkonda, millele pühenduksin samasuguse tulega nagu hetkel AIESEC Tartu juhtimisele, et viia ellu muutus, mille oma elu eesmärgiks leian olevat.
Olen jaganud oma sisemisi kõhklusi ja küsimusi mitmete mulle oluliste inimestega, vahetanud e-maile erinevate konverentsidel kohatud inspireerivate kujudega, teinud põhjalikke eneseanalüüse ja otsinud vastuseid mitmel muul erineval moel. See kõik on aidanud lahti harutada mitu umbsõlme, kuid otsust - mida ja kus siis ikkagi - ei ole mul endiselt.
Kuna mul on palju huvisid, ei suuda ma ühest valdkonnast teise kasuks loobuda ja tundub, et tahaksin töötada mitmes vallas. Kuna olen aga veendunud, et elu on liiga lühike, et olla kõige-ekspert ja muuta midagi mitmes valdkonnas, tean, et pean valima. Ja just valikuterohkus ongi see, mis mind rahulolematuks teeb.
Siiani ei ole ma öelnud midagi uut, seda kõike teadsin juba varem. Küll aga on mu vastuse leidmise vajadus toonud lagedale uut infot, mis hetkel on küll vastuseks vormistamata, kuid kindlasti lisanud uut perspektiivi mu peatsele otsusele. Nimelt kaevasin www.ted.com sügavusest välja ühe hiilgava ettekande Harvardi psühholoogia professorilt Dan Gilbertilt , mis andis mulle uue suuna - http://www.ted.com/tedtalks/tedtalksplayer.cfm?key=d_gilbert <-- soovitan ise üle kuulata
Ma ei ole mingi erand - enamik inimesi vaevleb valikutevõimaluse rohkuse käes. Just nimelt - vaevleb, kuigi tundub jube hea, kui saad valida mitme asja vahel. Ometi hakkab inimene peas automaatselt kerima kahetsus kaotatud võimaluse üle, kui ta ühe asja kasuks otsuse teeb. Kas see mees on ikka see parim variant, äkki homme kohtan sobivamat? Kas see töö teeb mind õnnelikuks? Kas osta sülearvuti või teha silma laseroperatsioon?
Dan Gilberti võimas mõte oli aga selline, et inimese õnn ei olegi väga suures sõltuvuses sellest, millise otsuse ta elus teeb. Oluline on teha otsus ja sellele kindlaks jääda, see on kõik. Harvardi katsed näitavad, et inimesed, kes on teinud otsuse ja sellele kindlaks jäänud, on õnnelikumad kui need, kes kahtlevad mitme "hea" valiku vahel ega julge/suuda otsust langetada. Loomulikult on oluline omada eelistusi ja mitte kõik valikud ei ole head, kuid inimesed tähtsustavad üle vahet, mis kahe võrdselt sobiva otsuse vahel valimine nende tulevikule võiks omada. Nad arvavad, et ühest loobumine tähendab tingimata millegi kaotamist, kuigi tegelikkuses ei oma kaotatud valikuvariant tulevasele õnnetundele mingit mõju. Hoopis kartus, et valitud tee võib juhtida halvema tulevikuni kui alternatiiv muudab inimesed otsustusvõimetuks ning sellega õnnetuks.
Mida see kõik minu jaoks tähendab? Arusaamist, et hetkel ei ole mu elus enam eriti häid ja halbu otsuseid, on ainult vajadus valida. Ja vabaneda hirmust, et valimine sulgeb mõne ukse. Niisiis plaanin varsti otsustada, kuhu panen oma südame ja jääda sellele kindlaks. Ootan huviga arenguid.
Olen jaganud oma sisemisi kõhklusi ja küsimusi mitmete mulle oluliste inimestega, vahetanud e-maile erinevate konverentsidel kohatud inspireerivate kujudega, teinud põhjalikke eneseanalüüse ja otsinud vastuseid mitmel muul erineval moel. See kõik on aidanud lahti harutada mitu umbsõlme, kuid otsust - mida ja kus siis ikkagi - ei ole mul endiselt.
Kuna mul on palju huvisid, ei suuda ma ühest valdkonnast teise kasuks loobuda ja tundub, et tahaksin töötada mitmes vallas. Kuna olen aga veendunud, et elu on liiga lühike, et olla kõige-ekspert ja muuta midagi mitmes valdkonnas, tean, et pean valima. Ja just valikuterohkus ongi see, mis mind rahulolematuks teeb.
Siiani ei ole ma öelnud midagi uut, seda kõike teadsin juba varem. Küll aga on mu vastuse leidmise vajadus toonud lagedale uut infot, mis hetkel on küll vastuseks vormistamata, kuid kindlasti lisanud uut perspektiivi mu peatsele otsusele. Nimelt kaevasin www.ted.com sügavusest välja ühe hiilgava ettekande Harvardi psühholoogia professorilt Dan Gilbertilt , mis andis mulle uue suuna - http://www.ted.com/tedtalks/tedtalksplayer.cfm?key=d_gilbert <-- soovitan ise üle kuulata
Ma ei ole mingi erand - enamik inimesi vaevleb valikutevõimaluse rohkuse käes. Just nimelt - vaevleb, kuigi tundub jube hea, kui saad valida mitme asja vahel. Ometi hakkab inimene peas automaatselt kerima kahetsus kaotatud võimaluse üle, kui ta ühe asja kasuks otsuse teeb. Kas see mees on ikka see parim variant, äkki homme kohtan sobivamat? Kas see töö teeb mind õnnelikuks? Kas osta sülearvuti või teha silma laseroperatsioon?
Dan Gilberti võimas mõte oli aga selline, et inimese õnn ei olegi väga suures sõltuvuses sellest, millise otsuse ta elus teeb. Oluline on teha otsus ja sellele kindlaks jääda, see on kõik. Harvardi katsed näitavad, et inimesed, kes on teinud otsuse ja sellele kindlaks jäänud, on õnnelikumad kui need, kes kahtlevad mitme "hea" valiku vahel ega julge/suuda otsust langetada. Loomulikult on oluline omada eelistusi ja mitte kõik valikud ei ole head, kuid inimesed tähtsustavad üle vahet, mis kahe võrdselt sobiva otsuse vahel valimine nende tulevikule võiks omada. Nad arvavad, et ühest loobumine tähendab tingimata millegi kaotamist, kuigi tegelikkuses ei oma kaotatud valikuvariant tulevasele õnnetundele mingit mõju. Hoopis kartus, et valitud tee võib juhtida halvema tulevikuni kui alternatiiv muudab inimesed otsustusvõimetuks ning sellega õnnetuks.
Mida see kõik minu jaoks tähendab? Arusaamist, et hetkel ei ole mu elus enam eriti häid ja halbu otsuseid, on ainult vajadus valida. Ja vabaneda hirmust, et valimine sulgeb mõne ukse. Niisiis plaanin varsti otsustada, kuhu panen oma südame ja jääda sellele kindlaks. Ootan huviga arenguid.
Tubli Marjam! Olen tõeliselt uhke su üle. Oled meeletult arenenud viimaste aastatega tõesti. Ja üks väheseid inimesi, kellel on kõik nii kindlalt ja teadlikult läbi mõeldud ja kes on aktiivsele õppimisele enda olemusega uue tähenduse andnud. Usun, et ükskõik mis valiku sa teed, sa jääd sellele kindlaks ja õnnestud suurepäraselt!
ReplyDeleteEdu!
praegusaja psühholoogid toovadki välja õnnetunde tugeva seose sisemise motivatsiooni ja kõrge eneseteadlikkusega :)
ReplyDelete(Ryan, Chirkov, Little, Sheldon, Timoshina & Deci, 1999)